Merike ja Kalju
Miski värahtas südame lähedal, nii õrnalt otsekui unes, hell, habras ja hea. Hõiskan end hingetuks. Naeran ja nutan. Olen päike... olen üleni päike ja mu mõtted on päikesekiired. Las ma üleni säran. Olen kevad, olen üleni kevad, sest tema, see nimetu tema, patsutab varsti mu palet ja ütleb EMA.
„Lapse sünd“ J. Kaidla
