Helen ja Jürgen
Heleni ja Jürgeni pulmapäeva suurim väljakutse oli saada pildisessioon sedasi toimima, et ka nende väike poeg, oleks sel tähtsal päeval hoitud, rahulik ja rõõmus, et ema ja isa saaks meelerahu ning muretu olemise nii, et suudaksid ennast piisavalt vabaks ja sundimatuks lasta.
Niigi oligi päev täis tempot ja sagimist, vahel tundub, et enam „hullemat“ päeva olla ei saa, aga selle kõige juures tahaks ju keskenduda fotosessioonile. Need on hetked mis jäävad meenutama märgilist päeva noorte elus.
Nende loo võtmesõnaks sai autoremont. Sisuliselt viis noored kokku Heleni lagunev auto mida sattus parandama Jürgen. Ja siis ei olnud enam miski juhuslik. Esialgu küll Jürgeni poolt vaadatuna, sest Helenil läks aega, et asu saada „mis mees“ see tema teele nüüd sattunud oli.
Aga Jürgen oli sihikindel ja teadis, et sellest tüdrukust saab tema naine ja laste ema. Nii juhtuski, et remonditeenuse lahutamatuks osaks sai auto kliendi juurde viimine. Üsna pea lisandusid rikkalikud lillekimbud, pikad jalutuskäigud ja vestlused, mis sidusid ja sillutasid teed teineteise südamesse.
See kuidas nad ise oma tutvumislugu jutustasid olid haarav ja viis mu mõttele, et seda tasuks pildisessiooniks ka lavastada. Noored olid kohe nõus. Enamgi veel, loovus ja elevus meenutamaks koomilisi hetki nende tutvumisloost seoses autoremondiga, andis mõtteid ja ideid lavastada olukordi, mis jätavad piisavalt ruumi mõttelennuks.
Olen tänulik, et Helen ja Jürgen on mind usaldanud. Hindan seda kõrgelt. Olen saanud professionaalses mõttes kasvada. Ka nende lugu oli minu jaoks õpetlik ning ainukordne.
