Maagiline Lapimaa – Virmalised

Kuigi reisieesmärgiks oli koos sõpradega Lapimaa lumerohkust nautida ning aktiivselt aega veeta suusamäel, siis lootsime ka virmalisi näha. Kuigi juba teise päeva õhtul oli kerget rohelist kuma taevas näha siis suurt vaatemängu see ei pakkunud, kuniks saabus reisi viimane päev. Valmistusime lahkumiseks järgmisel hommikul ning olime ametis pakkimisega. Lisaks sai otsustatud varem magama minna, kuna järgmisel hommikul kell 5 oli vaja ärgata ning ees ootamas 12 tundi autosõitu.

Enne magamaminekut vaatasin veel telefonist et kas on miskit oodata või mitte ning kuna graafikud ei näidanud ka miskit erilist heitsin magama. Olin just unne suikumas, kui telefon piiksus. Võtsin telefoni kätte ning ekraanil ilutses kiri „Aurora now visible“.

Panin telefoni tagasi ning proovisin edasi magada. Kiri telefoni ekraanil ei olnud midagi erilist, kuna seda kuvati ka kergete virmaliste korral siis rahu ma siiski ei saanud ning ajasin end voodist vastu tahtmist välja, mõeldes samal ajal et lähen viskan korra pilgu peale ning saan tagasi tulles rahulikult uuesti magama jääda. Kell oli siis 23.10.

Välja jõudes avanes pilt, mis oli oodatust palju võimsam. Virmalised tantsisid ning see kõik oli palja silmaga jälgitav. Tegin mõned klõpsud mökki ees, ning otsustasin minna lumeväljale mökki taga kus ei olnud puid ees, et saada parem vaade. Kasutasin sisse sõidetud mootorsaani rada, mis mu lume peal hoidis ilma läbi vajumata.

Pilt mis seal avanes, võttis hingetuks. Värvide mäng taevas oli nii võimas, et hakkasin omaette naerma ning süda peksis meeletult. Jooksin kaameraga edasi, tagasi nagu väike laps. Tagasi voodisse sain alles peale kella ühte. Kuigi uneaeg jäi lühikeseks oli see kõik seda väärt, sest selline vaatepilt jääb pikalt meelde.