Ilves

Selle pildiga on ka väike lugu. Läksin mõned päevad tagasi põllu äärde, et sokku ja kitse lähemalt vaadelda, kaasas varjetelk. Jõudes soovitud põllu äärde, oli sokk juba väljas. Aga kuna mul oli vaja lähemale saada, et varjetelk üles panna, siis soovisin, et sokk metsa läheks, ilma et ma teda ehmataks.

Natuke aega rahulikult oodates, pöörduski sokk metsa, mina kiirelt soovitud paika ja telk üles. Kell oli umbes 7 õhtul. Ootasin ja silmitsesin metsaalust aga ei midagi. Kell oli juba üheksa läbi ning loojuv päike muutis valguse hästi mõnusaks. Mõtlesin just endamisi, et küll oleks tore kui nüüd mingi loom nähtavale tuleks. Aga ei kedagi.

Olin juba lootust kaotamas, kui järsku nägin umbes 30 meetri kaugusel liikumist. Alguses arvasin, et kas tõesti on tegu hundiga, värin tuli sisse. Võtsin binokli ja sain aru, et tegu ilvesega. Hingamine muutus kiireks, süda kloppis, adrenaliin oli üleval. Raske oli pildistamise ajal ennast rahulikuks sundida.

Olen alati sisimas lootnud, et kui metsa lähen, näen kolme minul veel nägemata looma - hunti, ilvest või karu. Seekord sattus siis ilves vaatevälja, istus rahulikult põllu serval ja uudistas telgi poole.

Küllap ta midagi haistis aga juu ei saanud kohe aru. Umbes 10 minuti pärast ilves lahkus. Sellepärast polnudki ühtki kitse põllul :) Olin päevaga ülirahul.